21. detsember 2016

Magusad šokolaadimaiused ja jõulused piparkoogid

2016. aasta tunnid lõpetasime mõnusalt ja magusalt!
Koolimaja lõhnas nii mõnelgi päeval piparkoogiselt ja šokolaadiselt, sest üks õige detsembrikuu korralikku küpsetamist nõuabki. Ümmarguselt 13 kilogrammi piparkoogitaigent vormus kaunilt glasuuritud piparkookideks ning eeldatavasti paar kilogrammi šokolaadi sai sulatatud selleks, et valmistada suus sulavaid maiuseid. Suur töö on selle poolaastaga ära tehtud ning need vaprad koolijütsid on igati väärt oma magusaid ampse ja veel magusamat vaheaega!
Mõnusat puhkust ja häid pühi!










Detsembrikuised tegemised

Detsembrikuised nokitsemised pildis:
- lõngajuppidest tikitud jõulukaardid
- soolataignast ehted.

















19. detsember 2016

7. klasside kirjatud kindad ja 8. klasside palmikutega sokid

Juba oktoobris asusid 7. ja 8. klasside neiud kirjatud kindaid ning palmikutega sokke kuduma. Tublisti oli vaja eeltööd teha, et sobiv lõng ja vardad leida, mustrid välja valida ning õige arv silmused välja arvutada. Selleks, et oluline meelest ei läheks, vormistati kaunid kavandid. Mõni keerukam muster vajas ka ekstra harjutamist, et soovitud tulemus saavutada. 

Töö võiski alata – pusimist oli palju ning lisaks koolitundidele kulus nii mõnelgi mitmeid õhtutunde, et oma esimesed päris enda tehtud käe- ja jalavarjud õigeaegselt valmis saada!

Detsembri algusest saadik on need iludused just Sinu hella pilku oodanud! 
Head nautimist!





















30. november 2016

9. klasside unenäopüüdjad

Üheksandikud panid proovile oma käsitööoskused ning valmistasid kaunid unenäopüüdjad. Kasutati kudumis-, heegeldamis-, punumis- ja muid võtteid. Mis see unenäopüüdja endast õige kujutab?

Unenäopüüdja pärineb põlisameerika kultuurist ning tähendab „unistust püüdma“, „elutu vorm“, „ämblikuvõrk“ või „unistus köitesse“. Tegemist on käsitsi valmistatud pajupuust rõngaga, mille sisse on punutud võrk. Sageli kaunistati seda pühade esemetega nagu suled ja pärlid.

Unenäopüüdja kohta kehtivad mitmed uskumused ja legendid. Tuntuim legend räägib, et indiaani kultuuris oli naine, Asibikaashi, kes hoolitses laste eest, ent ei suutnud kõikide eest hoolt kanda, sest indiaanased elasid mitmetes maanurkades laiali. Seetõttu valmistasid emad ja vanaemad pajust ja paeltest eseme, mis pidi kõik halvad unenäod ja mõtted lastest eemale hoidma. Kui päike tõuseb, kaovad kõik halvad unenäod, sest tuule käes kiikuv unenäopüüdja on need oma võrku haaranud.

1960-70ndatel levisid unenäopüüdjad lääne kultuuri. Arvatakse, et unenäopüüdja sümboliseerib ühtsust erinevate põlisrahvaste ja indiaani kultuuri vahel. Samas indiaanlased leiavad, et unenäopüüdjast on tänapäeval saanud üle turustatud dekoratiivese, mida kasutatakse valedel eesmärkidel.

Kus Sina unenäopüüdjat kohanud oled?